
Ootan uute linnaskulptuuride
tekkimist alati suure põnevusega. Huvitav konkurss skulptuurile „Märka
sõltuvust” on lõppenud. Esitan žürii liikmena siinkohal mõned subjektiivsed
kommentaarid ja mõttekillud.
Juhtumisi olen If Kindlustuse
(endise EVEA panga) hoone, mille ees skulptuur hakkab paiknema, arhitekt.
Käsitlen pea igat maja, mida projekteerin, skulptuurina. Täpsemalt öeldes on
maja minu jaoks energiat kiirgav instrument ja seepärast peavad selle osad nii
sees kui väljas olema terviklikult komponeeritud. Midagi sellist ootan
tavaliselt ka linnaskulptuurilt.
Mõtteid sõltuvusest
Endise alkoholi- ja
tabletisõltlasena tean, milline põrgu on sõltuvus. Tean ka seda, et sellest
surmahaigusest pääseb tavaliselt vaid kaks kuni kolm protsenti sõltlastest. Ja
teiste märkamisest pole erilist kasu. Tavaliselt sõltlane eitab oma haigust,
seega peaks kõigepealt sõltuvust märkama sõltlane ise. Edasi sõltub kõik juba
taevastest jõududest. Sõltlast saab aidata teine sõltlane, kes on sõltuvusest
väljunud: jutustades oma loo avab ta kannatajale võimaliku pääsemise tee.
Pääsenutest saavad tavaliselt teadjamehed, ravitsejad, preestrid – ühe sõnaga
jumalamehed (-naised).
Tuntud pääsenute hulgast võib
nimetada George Bush juuniori, Eric Claptonit, Elton Johni jt. Tuntus
loomulikult pääsemist kergemaks ei tee, pigem vastupidi. Tuleb läbida endast
täielikult lahtiütlemise piir. Alkoholist võib veel kuidagimoodi pääseda,
tabletisõltuvusest ehk legaalsest narkomaaniast, väljapääsu peaaegu ei ole.
Võin oma kogemusest öelda, et see on hullem kui põrgu – iga päev pead oma
portsu kätte saama. Arstidest, kes ohtlikku mürki unerohu või rahusti nime all
kergekäeliselt välja kirjutavad, ma parem ei räägi. Aidata saab siin ainult
ime. Olen seda imet kogenud. Pärast seda on muutunud kõik. Kui sõltuvus on
kõige jubedam kogemus mu elus, siis sellest väljatulemine on kõige ilusam ja
võimsam ilmutus.
Premeeritud
tööd
Kui ma hilinemisega žüriisse
jõudsin, olid pooled tööd juba välja praagitud. Nende hulgas nii mõnigi üsna
sümpaatne töö. Meenub pronksist puud meenutav kompositsioon, mis vastandus
hästi pangahoone masinlikule vormikeelele. Meenuvad ka maa seest välja kasvav
pea, mis muutus tagantpoolt läbipaistvaks klaaskeraks, ja üks hästi vaba kompositsioon,
mis assotsieerus Tea Tammelaane omaaegse skulptuuri-mööbliesemega. Esikoha
võitnud töö „Kaev” (autorid Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask) oli
intelligentne, trenditeadlik ja üsna vaimukas. Inimese kujuga rentsli kaevukaas
ütleb selgesti, et sõltlane ongi määratud põrgusse. Lootusekiirena võib
vaadelda päikesekujundit kaevudisainis. Igati tugev lahendus!
Suurem lootuse aspekt on teise
koha võitnud töös „Inimesed kärbsepaberil” (autor Tauno Kangro). Spiraalse
kärbsepaberi kujund meenutab mingit energiatorni, spiraal sümboliseerib
suundumist pimedusest valguse poole. Selle külge kleepunud väikesed inimesed
mõjuvad erakordselt dramaatiliselt. Tauno Kangro tööd on üldse tugeva
energialaenguga. Mind ei häiri ka nende naiivne jutustav toon. Tänapäeva moodsus
seisnebki mittemoodsuses. Eestlased on loodusrahvas, õhtumaalaste modernistliku
soga sabas sörkimine hakkab mind ära tüütama.
Kangro võiks paari panna
Toomikuga – sealt võib mõlemale midagi uut välja kasvada. Kolmanda koha töid
oli kolm. Võistlustöö „@” (autorid Doris Orasi ja Katrin Tääker) meeldis mulle
väga. Kaks vabalt kohakuti tabletti olid muuhulgas väga hästi kohandatud If
Kindlustuse maja plastilise arhitektuuriga, seda isegi täiendades. Teine
kolmanda koha töö „Rentsel” (autorid Asko Uukado, Paco Ulman ja Kaarel Künnap)
meenutas mulle mingit draakonit Gaudí maja katuselt. Kolmas töö „Iseenda vang”
(autor Olevi Jõesaar) kujutas punast aju meenutavat sõrestikku. Aju tegevuse
ületähtsustamine võibki tekitada sõltuvushaigust. Tegelik aju asub inimese
südames. Mõeldes südamega saame teha õigeid asju.
Helistasin žürii liikmele Jaan
Elkenile, kes võttis asja kokku lühidalt: „Uue linnaskulptuuri tekkimine on
rohkem kui tervitatav. Arhitektide ja skulptorite koostöö võiks olla aga
märgatavalt parem.” Arvan minagi, et skulptuurid on aastatuhandeid olnud
ehitiste osad. Arhitektid ei pea ilmtingimata ise kõik skulptorite tööd ära
tegema.
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=16737:maerka-soltuvust&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3421