Max Kaur: Eesti Loto börsile!

18.juulil 2017.a. tähistame 10. sõltuvusvastast aastapäeva lootuses, et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007.aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 

Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd otse ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton avamine.

Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012.aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“. Maailmas ainulaadne skulptuur on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda (fotol).

Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Tähtis on mõista, et hasartmänguasutused on nagu pangad. Kõik baseerub usaldusel. Seega on riigi eesmärk, kes tahab tulusid, nende asutuste usaldusväärsust tõsta. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ei ole ka hea, et Olympic Casino server asub Maltal. 

On veel üks oluline idee. Nimelt on aeg viia Eesti Loto börsile. Eesti Loto on nii öelda lihtne ettevõte ning tema viimine aktsiaturule pole keeruline. Riik ei taha müüa Eesti Lotot ainult ühele erainvestorile, kelleks Eesti tingimusteks võiks olla Olympic Casino. Ometi vajab riigieelarve tulusid ning vähemusosaluse IPO läbi börsi oleks riigieelarvele hea lahendus. Siis saaks aktsiaid osta ka lotomängijad, kellega Eesti Loto hakkaks tulusid jagama. Teeme ära!

Aeg riigistama kogu hasartmänguteenuse

18.juulil 2016.a. tähistame üheksandat sõltuvusvastast päeva lootuses, et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007.aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 

Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd otse ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton avamine.

Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012.aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“. Maailmas ainulaadne skulptuur (fotol) on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda.  

Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ei ole hea, et Olympic Casino server asub Maltal. Olen ka täna seisukohal, et riik peaks Eesti Loto kaudu riigistama kogu hasartmänguteenuse Need on minu ettepanekud riigile "kasiinovastasel päeval".

Kogu hasartmängukultuuri eest võiks vastutada riik

18.juulil 2015.a. tähistame kaheksandat sõltuvusvastast päeva lootuses,  et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007. aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. Mitmes meeleavaldustes, mis toimusid kesklinnas, Tammsaare pargis, teistes Tallinna linnaosades, Tartus ja Pärnus osalesid tuntud arvamusliidrid, ajalooprofessor Jüri Kuuskemaa, Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi, kunstnik Neema Lall, poliitikud erinevatest erakondadest, mitmete usukonfessioonide esindajad jt.See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 

Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton ehitus.

Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012. aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“.  Skulptuuri ideekonkursi žürii, kus olid esindatud Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kujurite Ühendus, Eesti Arhitektide Liit, valis 44 väärika kandidaadi seast välja Salto Arhitektuuribüroo tiimi ( Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask) esitatud töö, teise koha sai maestro Tauno Kangro. Kõikide võitjate kui ülejäänud osaliste tööd olid eksponeeritud Tallinna Linnavalitsuse infosaali galeriis. Eesti Arhitektide Liitu esindas konkursi žüriis tuntud eesti arhitekt, maestro Vilen Künnapu. Maailmas ainulaadne skulptuur (fotol) on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda.  

Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ning ka täna olen seisukohal, et kogu meie hasartmängukultuuri eest võiks vastutada riik, näiteks Eesti Loto kaasabil. 

Need on minu ettepanekud riigile kasiinovastasel päeval.

Maestro Vilen Künnapu ja skulptuur „Märka sõltuvust”

Vilen Künnapu, Sirp 14.12.2012.  

Ootan uute linnaskulptuuride tekkimist alati suure põnevusega. Huvitav konkurss skulptuurile „Märka sõltuvust” on lõppenud. Esitan žürii liikmena siinkohal mõned subjektiivsed kommentaarid ja mõttekillud.

Juhtumisi olen If Kindlustuse (endise EVEA panga) hoone, mille ees skulptuur hakkab paiknema, arhitekt. Käsitlen pea igat maja, mida projekteerin, skulptuurina. Täpsemalt öeldes on maja minu jaoks energiat kiirgav instrument ja seepärast peavad selle osad nii sees kui väljas olema terviklikult komponeeritud. Midagi sellist ootan tavaliselt ka linnaskulptuurilt.

Mõtteid sõltuvusest

Endise alkoholi- ja tabletisõltlasena tean, milline põrgu on sõltuvus. Tean ka seda, et sellest surmahaigusest pääseb tavaliselt vaid kaks kuni kolm protsenti sõltlastest. Ja teiste märkamisest pole erilist kasu. Tavaliselt sõltlane eitab oma haigust, seega peaks kõigepealt sõltuvust märkama sõltlane ise. Edasi sõltub kõik juba taevastest jõududest. Sõltlast saab aidata teine sõltlane, kes on sõltuvusest väljunud: jutustades oma loo avab ta kannatajale võimaliku pääsemise tee. Pääsenutest saavad tavaliselt teadjamehed, ravitsejad, preestrid – ühe sõnaga jumalamehed (-naised).

Tuntud pääsenute hulgast võib nimetada George Bush juuniori, Eric Claptonit, Elton Johni jt. Tuntus loomulikult pääsemist kergemaks ei tee, pigem vastupidi. Tuleb läbida endast täielikult lahtiütlemise piir. Alkoholist võib veel kuidagimoodi pääseda, tabletisõltuvusest ehk legaalsest narkomaaniast, väljapääsu peaaegu ei ole. Võin oma kogemusest öelda, et see on hullem kui põrgu – iga päev pead oma portsu kätte saama. Arstidest, kes ohtlikku mürki unerohu või rahusti nime all kergekäeliselt välja kirjutavad, ma parem ei räägi. Aidata saab siin ainult ime. Olen seda imet kogenud. Pärast seda on muutunud kõik. Kui sõltuvus on kõige jubedam kogemus mu elus, siis sellest väljatulemine on kõige ilusam ja võimsam ilmutus.

Premeeritud tööd

Kui ma hilinemisega žüriisse jõudsin, olid pooled tööd juba välja praagitud. Nende hulgas nii mõnigi üsna sümpaatne töö. Meenub pronksist puud meenutav kompositsioon, mis vastandus hästi pangahoone masinlikule vormikeelele. Meenuvad ka maa seest välja kasvav pea, mis muutus tagantpoolt läbipaistvaks klaaskeraks, ja üks hästi vaba kompositsioon, mis assotsieerus Tea Tammelaane omaaegse skulptuuri-mööbliesemega. Esikoha võitnud töö „Kaev” (autorid Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask) oli intelligentne, trenditeadlik ja üsna vaimukas. Inimese kujuga rentsli kaevukaas ütleb selgesti, et sõltlane ongi määratud põrgusse. Lootusekiirena võib vaadelda päikesekujundit kaevudisainis. Igati tugev lahendus!

Suurem lootuse aspekt on teise koha võitnud töös „Inimesed kärbsepaberil” (autor Tauno Kangro). Spiraalse kärbsepaberi kujund meenutab mingit energiatorni, spiraal sümboliseerib suundumist pimedusest valguse poole. Selle külge kleepunud väikesed inimesed mõjuvad erakordselt dramaatiliselt. Tauno Kangro tööd on üldse tugeva energialaenguga. Mind ei häiri ka nende naiivne jutustav toon. Tänapäeva moodsus seisnebki mittemoodsuses. Eestlased on loodusrahvas, õhtumaalaste modernistliku soga sabas sörkimine hakkab mind ära tüütama.

Kangro võiks paari panna Toomikuga – sealt võib mõlemale midagi uut välja kasvada. Kolmanda koha töid oli kolm. Võistlustöö „@” (autorid Doris Orasi ja Katrin Tääker) meeldis mulle väga. Kaks vabalt kohakuti tabletti olid muuhulgas väga hästi kohandatud If Kindlustuse maja plastilise arhitektuuriga, seda isegi täiendades. Teine kolmanda koha töö „Rentsel” (autorid Asko Uukado, Paco Ulman ja Kaarel Künnap) meenutas mulle mingit draakonit Gaudí maja katuselt. Kolmas töö „Iseenda vang” (autor Olevi Jõesaar) kujutas punast aju meenutavat sõrestikku. Aju tegevuse ületähtsustamine võibki tekitada sõltuvushaigust. Tegelik aju asub inimese südames. Mõeldes südamega saame teha õigeid asju.

Helistasin žürii liikmele Jaan Elkenile, kes võttis asja kokku lühidalt: „Uue linnaskulptuuri tekkimine on rohkem kui tervitatav. Arhitektide ja skulptorite koostöö võiks olla aga märgatavalt parem.” Arvan minagi, et skulptuurid on aastatuhandeid olnud ehitiste osad. Arhitektid ei pea ilmtingimata ise kõik skulptorite tööd ära tegema.

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=16737:maerka-soltuvust&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3421

Toimub skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi tööde näitus

21.jaanuaril 2013.aastal, kell 12.00 toimub Tallinna Linnavalitsuse infosaalis skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi tööde näitus ja võitjatööde eksponeerimine, näitus on avatud 8.veebruarini. Tallinna Kesklinna Valitsusel on kavas hiljem korraldada Hopneri majas, Rajakoja platsil suurem näitus, kus saab näha kõiki 44 ideekonkursil osalenud tööd.

„Kuigi Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi komisjoni raske töö venis nelja tunniliseks, valitses siiski komisjoni liikmete seas üksmeel. Olen kindel, et valitud tööga jäävad rahule nii tallinlased kui Tallinna külalised üle kogu maailma,“ kinnitas Tallinna Kesklinna vanem ja skulptuuri ideekonkursižürii esimees Mihhail Korb.

„Skulptuur „Märka sõltuvust“ on märk inimkonnale sõltuvusepideemia ohust. See on ka märkus ärimeestele, kes teenivad sõltuvusepideemia arvelt. Usun, et maailmas ainulaadne skulptuur saab püstitatud Tallinn City piirkonnas järgmiseks Tallinna päevaks – 15.maiks 2013.aastal,“ arvas Tallinna Linnavolikogu liige ja skulptuuri idee autor Max Kaur.

23.novembril 2012.aastal valis skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi žürii 44 väärika kandidaadi seast välja võitjad. Võitjaks osutusid Salto Arhitektuuribüroo tiim tööga „Kaev“, autorid Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask, kes said esimese preemia, teise koha sai töö nimega „Inimesed kärbsepaberil“ ,autor maestro Tauno Kangro ning kolmas koht läks jagamisele kolme töö vahel: „@“, autorid Doris Orasi ja Katrin Tääker, „Rentsel“ , autorid Asko Uukado, Paco Ulman ja Kaarel Künnap ja „Iseenda vang“, autor Olavi Jõesaar. Žürii langetas konsensusliku otsuse neljatunnise arutelu järel.

Kuna osavõtt konkursist oli 44 töö näol niivõrd suur ning tööde tase äärmiselt kõrge, soovis žürii veel eraldi välja tuua ja tunnustada järgmisi töid: „Kuristik Rukkis“, „Sõltuvuskeeris“, „Tühjus“, „000“, „Märka“, „Eucleides“, „Keerle-Pöörle“ ja „Konflikt“.
Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi žüriis olid Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Arhitektide Liidu ning Tallinna linna esindajad. Eesti Arhitektide Liitu esindas konkursižüriis tuntud eesti arhitekt Vilen Künnapu, kes on ka aadressil Pronksi 19 asuva hoone arhitekt.
Skulptuur “Märka sõltuvust” on plaanis püstitada 2013.aastal Tallinn City piirkonda, Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmikul paiknevale Pronksi 19 maja ette. Just nimetatud kohas toimus 2007. aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale.
Ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus, lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Viimastel aastatel on sõltuvused kaasa toonud Eestis enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.

Max Kaur: skulptuur „Märka sõltuvust“ on märk inimkonnale sõltuvusepideemiast

27.novembril 2012.aastal kell 13.00 Tallinna Kesklinna Valitsuses toimub skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi pressikonverents, autasustamine ning võitjatööde eksponeerimine. „Kuigi Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi komisjoni raske töö venis nelja tunniliseks, valitses siiski komisjoni liikmete seas üksmeel. Olen kindel, et valitud tööga jäävad rahule nii tallinlased kui Tallinna külalised üle kogu maailma,“ rääkis Tallinna Kesklinna vanem ja skulptuuri ideekonkursi žürii esimees Mihhail Korb.
Tallinna Linnavolikogu liige ja skulptuuri idee autor Max Kaur rõhutas, et „skulptuur „Märka sõltuvust“ on märk inimkonnale sõltuvusepideemia ohust. See on ka märkus ärimeestele, kes teenivad sõltuvusepideemia arvelt. Usun, et maailmas ainulaadne skulptuur saab püstitatud Tallinn City piirkonnas järgmiseks Tallinna päevaks – 15.mai 2013.aastal.“
23.novembril 2012.aastal skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi žürii valis 44 väärika kandidaadi seast skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi võitjad. Võitjaks osutus Salto Arhitektuuribüroo tiim tööga „Kaev“, autorid Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask, teise koha sai töö nimega „Inimesed kärbsepaberil“  maestro Tauno Kangro ning kolmas koht läks jagamisele kolme töö vahel: „@“, autorid Doris Orasi ja Katrin Tääker, „Rentsel“ , autorid Asko Uukado, Paco Ulman ja Kaarel Künnap ja „Iseenda vang“, autor Olavi Jõesaar. Žürii langetas konsensusliku otsuse neljatunnise arutelu järel. Nii võitjate kui ülejäänud tööde eksponeerimine avalikkusele on plaanis lähitulevikus, traditsiooniliselt Tallinna Linnavalitsuse infosaalis.
Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi žüriis olid Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Arhitektide Liidu ning Tallinna linna esindajad. Eesti Arhitektide Liitu esindas konkursi žüriis tuntud eesti arhitekt Vilen Künnapu, kes on ka aadressil Pronksi 19 asuva hoone arhitekt. Skulptuuri „Märka sõltuvust“ ideekonkurss kuulutati välja Ühiskonna Arengu Instituudi, Eesti Kujurite Ühenduse ja Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 1. juulil 2012.aastal.
Skulptuur “Märka sõltuvust” on plaan püstitada 2013.aastal Tallinn City piirkonda, Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmikul paiknevale Pronksi 19 maja ette. Just nimetatud kohal toimus 2007. aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale.
On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus, lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Viimastel aastatel on sõltuvused kaasa toonud enesetappude arvu järsu kasvu ning suurenenud on sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.

Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi võitjaks sai Salto arhitektide tiimi töö

23.novembril kogunes Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamiste saalis skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi kompetentne žürii, kes valis 44 väärika kandidaadi seast ideekonkursi võitja ning teisele ning kolmandale kohale tulnu.

Võitjaks osutus Salto arhitektuuribüroo arhitektide töö nimega „Kaev“ (autorid Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask), teise koha sai töö nimega „Inimesed kärbsepaberil“ (autor Tauno Kangro) ning kolmas koht läks jagamisele kolme töö vahel: „@“ (autorid Doris Orasi ja Katrin Tääker), „Rentsel“ (autorid Asko Uukado, Paco Ulman ja Kaarel Künnap) ja „Iseenda vang“ (autor Olavi Jõesaar). Žürii langetas konsensusliku otsuse neljatunnise arutelu järel.
Vastavalt ideekonkursi tingimustele on I koha preemia 1500, II koha preemia 1000 ning III preemia 700 eurot.

Kuna osavõtt konkursist oli 44 töö näol niivõrd suur ning tööde tase äärmiselt kõrge, soovis žürii veel eraldi välja tuua ja tunnustada järgmisi töid: „Kuristik Rukkis“, „Sõltuvuskeeris“, „Tühjus“, „000“, „Märka“, „Eucleides“, „Keerle-Pöörle“ ja „Konflikt“.

Pressikonverents, autasustamine ja võitjatööde eksponeerimine toimuvad Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamistesaalis 27. novembril 2012 kell 13.00

Nii võitjate kui ülejäänud tööde eksponeerimine avalikkusele on plaanis lähitulevikus, traditsiooniliselt Tallinna Linnavalitsuse infosaalis.

Skulptuur “Märka sõltuvust” on plaan püstitada Tallinn City piirkonda, Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmikul paiknevale ringikujulisele haljakule Pronksi 19 maja ees. Just nimetatud kohal toimus 2007. aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale.

Konkursi žüriis olid Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Arhitektide Liidu ning Tallinna linna esindajad. Eesti Arhitektide Liitu esindas konkursi žüriis tuntud eesti arhitekt Vilen Künnapu, kes on ka aadressil Pronksi 19 asuva hoone arhitekt.

Skulptuuri „Märka sõltuvust“ ideekonkurss kuulutati välja Ühiskonna Arengu Instituudi, Eesti Kujurite Ühenduse ja Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 1. juulil 2012.aastal.

„Suur tänu kõikidele konkursis osalenud spetsialistidele, kes valmistasid väga kõrgel tasemel tööd. Samuti tänan žüriid, kelle jaoks oli valiku tegemine päris kõva pähkel! Kuigi žürii raske töö venis neljatunniseks, valitses nende seas üksmeel. Olen kindel, et valitud tööga jäävad rahule nii tallinlased kui Tallinna külalised üle kogu maailma,“ rääkis Tallinna Kesklinna vanem ja skulptuuri ideekonkursi žürii esimees Mihhail Korb.

„Skulptuuri „Märka sõltuvust“ rajamise põhieesmärk on juhtida tähelepanu kaasajal laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele XXI sajandi tsiviliseeritud ühiskonnas. Usun, et maailmas ainulaadne skulptuur saab püstitatud järgmiseks Tallinna päevaks – 15. maiks,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige, skulptuuri idee autor Max Kaur.

On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus, lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Viimastel aastatel on sõltuvused kaasa toonud enesetappude arvu järsu kasvu ning suurenenud on sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.