Sõltuvusohvrite sammas „Märka sõltlast“

Skulptuuri „Märka sõltlast“ rajamise põhieesmärk on juhtida tähelepanu kaasajal laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas. Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Näiteks on sõltuvus kaasa toonud enesetappude arvu järsu kasvu ning suurenenud on sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Sõltuvusepideemia mis valitses 2005.aastal Eestis oli purustav jõud, mis hävitas ühiskonna intellektuaalset potentsiaali kiiremini kui mingi muu haigus. Eestis on ligi 30 000 hasartmängusõltuvus ning ligi 100000 pere liikmeid kes kanatavad pidevalt sõltuvusetragöödiast.
2006.aastal mängusõltuvusest on tekkinud ühiskonna ja riigi julgeolekut ohustav nähtus ning tuntud ühiskonna tegelane ja poliitik Max Kaur http://www.maxkaur.ee/ kirjutab Äripäevas esimese sügavalt analüüsitud kriitilise hasartmängude ja sõltuvuse vastane artikli ettepanekuga tõsiselt kaaluda hasartäri rigistamise, Soome ja Rootsi eeskujul, kontrolli alla eesmärkiga.
2007.aastal Max Kauri eesvedamisel moodustati Eestis hasartmängude ja sõltuvuse vastane liikumine (kasiinovastased) mille põhieesmärk oli jätkata ühiskonnas tekkinud kriitilist diskussiooni üha keerulisemaks muutuva probleemi üle. Liikumine on korraldanud antud teemal üleriigilisi kampaaniaid, infopäevi ja aktsioone, mis on leidnud ühiskonnas positiivset vastukaja.
18.juulil 2007.a. Eesti toimus ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene avalik meeleavaldus Euroopa Liidus mis juhtis tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale.
Hasartmängude ja sõltuvuse vastane liikumine Eestis on tõusuteel, seda oli asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et ligi 80% Eesti ja Tallinna elanikest on hasartmängudeäri piiramise poolt.

Aasta pärast 18.juuli 2008.a. Tallinnas toimunul hasartmängude ja sõltuvuse vastastase liikumise esimese aastapäeva tähistamisel esmakordselt esitleti sõltuvusohvrite samba ideed. Esinesid, et püha sõnaga meenutada sõltuvusohvreid ja nende pereliikmeid, pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad Eesti pearabi R. Shmuel Kot, Baltimaade moslemite kogukonna esindaja mufti Ali Harrasov, Oleviste kiriku evangelistlik pastor Ülo Niinemägi, Vene Õigeusu Moskva Patriarhaadi esindaja Isa Aleksius.

www.delfi.ee/archive/article.php?id=19392889&categoryID=120&ndate=1216587600

„Kui meie liikumise aktiivsus päästab kasvõi ühe Eesti pere sõltuvustragöödiast, oleme õnnelikud, et oleme õigel teel!” mainis liikumise eesvadaja, poliitik Max Kaur. Ühiskonna ja Hasartmängude ja sõltuvuse vastane liikumise surve all jõustus 2009. aastal uus hasartmänguseadus, mis tõsiselt piirab hasartmängudeäri Eestis.

18. juuli 2009.aasta sõltuvusohvrite sammas sai nurgakivi. Skulptuuri „Märka sõltlast“ asukohaks on kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar). Just nimetatud kohal toimus 2007. aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Andres Põder kirjutas oma kirjas Eesti kasiinovastaste eestvedajale Max Kaurile, et soovib Jumala õnnistust ja kordaminekut üritusele.
AK Uudised 18.07.2009.a.
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=24280

Ainulaadse, ~3 meetri kõrguse skulptuur „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss. Skulptuur planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012. aastal.