19. juuli 2017

Max Kaur: Eesti Loto börsile!

18.juulil 2017.a. tähistame 10. sõltuvusvastast aastapäeva lootuses, et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007.aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 
Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd otse ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton avamine.
Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012.aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“. Maailmas ainulaadne skulptuur on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda (fotol).
Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Tähtis on mõista, et hasartmänguasutused on nagu pangad. Kõik baseerub usaldusel. Seega on riigi eesmärk, kes tahab tulusid, nende asutuste usaldusväärsust tõsta. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ei ole ka hea, et Olympic Casino server asub Maltal. 
On veel üks oluline idee. Nimelt on aeg viia Eesti Loto börsile. Eesti Loto on nii öelda lihtne ettevõte ning tema viimine aktsiaturule pole keeruline. Riik ei taha müüa Eesti Lotot ainult ühele erainvestorile, kelleks Eesti tingimusteks võiks olla Olympic Casino. Ometi vajab riigieelarve tulusid ning vähemusosaluse IPO läbi börsi oleks riigieelarvele hea lahendus. Siis saaks aktsiaid osta ka lotomängijad, kellega Eesti Loto hakkaks tulusid jagama. Teeme ära!

26. juuli 2016

Aeg riigistama kogu hasartmänguteenuse

18.juulil 2016.a. tähistame üheksandat sõltuvusvastast päeva lootuses, et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007.aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 
Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd otse ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton avamine.
Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012.aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“. Maailmas ainulaadne skulptuur (fotol) on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda.  
Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ei ole hea, et Olympic Casino server asub Maltal. Olen ka täna seisukohal, et riik peaks Eesti Loto kaudu riigistama kogu hasartmänguteenuse Need on minu ettepanekud riigile "kasiinovastasel päeval".

17. juuli 2015

Kogu hasartmängukultuuri eest võiks vastutada riik

18.juulil 2015.a. tähistame kaheksandat sõltuvusvastast päeva lootuses,  et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007. aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. Mitmes meeleavaldustes, mis toimusid kesklinnas, Tammsaare pargis, teistes Tallinna linnaosades, Tartus ja Pärnus osalesid tuntud arvamusliidrid, ajalooprofessor Jüri Kuuskemaa, Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi, kunstnik Neema Lall, poliitikud erinevatest erakondadest, mitmete usukonfessioonide esindajad jt.See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 
Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton ehitus.
Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012. aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“.  Skulptuuri ideekonkursi žürii, kus olid esindatud Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kujurite Ühendus, Eesti Arhitektide Liit, valis 44 väärika kandidaadi seast välja Salto Arhitektuuribüroo tiimi ( Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask) esitatud töö, teise koha sai maestro Tauno Kangro. Kõikide võitjate kui ülejäänud osaliste tööd olid eksponeeritud Tallinna Linnavalitsuse infosaali galeriis. Eesti Arhitektide Liitu esindas konkursi žüriis tuntud eesti arhitekt, maestro Vilen Künnapu. Maailmas ainulaadne skulptuur (fotol) on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda.  
Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ning ka täna olen seisukohal, et kogu meie hasartmängukultuuri eest võiks vastutada riik, näiteks Eesti Loto kaasabil. 
Need on minu ettepanekud riigile kasiinovastasel päeval.

19. jaanuar 2013

Maestro Vilen Künnapu ja skulptuur „Märka sõltuvust”


Vilen Künnapu, Sirp 14.12.2012.  
Ootan uute linnaskulptuuride tekkimist alati suure põnevusega. Huvitav konkurss skulptuurile „Märka sõltuvust” on lõppenud. Esitan žürii liikmena siinkohal mõned subjektiivsed kommentaarid ja mõttekillud.
Juhtumisi olen If Kindlustuse (endise EVEA panga) hoone, mille ees skulptuur hakkab paiknema, arhitekt. Käsitlen pea igat maja, mida projekteerin, skulptuurina. Täpsemalt öeldes on maja minu jaoks energiat kiirgav instrument ja seepärast peavad selle osad nii sees kui väljas olema terviklikult komponeeritud. Midagi sellist ootan tavaliselt ka linnaskulptuurilt.
Mõtteid sõltuvusest
Endise alkoholi- ja tabletisõltlasena tean, milline põrgu on sõltuvus. Tean ka seda, et sellest surmahaigusest pääseb tavaliselt vaid kaks kuni kolm protsenti sõltlastest. Ja teiste märkamisest pole erilist kasu. Tavaliselt sõltlane eitab oma haigust, seega peaks kõigepealt sõltuvust märkama sõltlane ise. Edasi sõltub kõik juba taevastest jõududest. Sõltlast saab aidata teine sõltlane, kes on sõltuvusest väljunud: jutustades oma loo avab ta kannatajale võimaliku pääsemise tee. Pääsenutest saavad tavaliselt teadjamehed, ravitsejad, preestrid – ühe sõnaga jumalamehed (-naised).
Tuntud pääsenute hulgast võib nimetada George Bush juuniori, Eric Claptonit, Elton Johni jt. Tuntus loomulikult pääsemist kergemaks ei tee, pigem vastupidi. Tuleb läbida endast täielikult lahtiütlemise piir. Alkoholist võib veel kuidagimoodi pääseda, tabletisõltuvusest ehk legaalsest narkomaaniast, väljapääsu peaaegu ei ole. Võin oma kogemusest öelda, et see on hullem kui põrgu – iga päev pead oma portsu kätte saama. Arstidest, kes ohtlikku mürki unerohu või rahusti nime all kergekäeliselt välja kirjutavad, ma parem ei räägi. Aidata saab siin ainult ime. Olen seda imet kogenud. Pärast seda on muutunud kõik. Kui sõltuvus on kõige jubedam kogemus mu elus, siis sellest väljatulemine on kõige ilusam ja võimsam ilmutus.
Premeeritud tööd
Kui ma hilinemisega žüriisse jõudsin, olid pooled tööd juba välja praagitud. Nende hulgas nii mõnigi üsna sümpaatne töö. Meenub pronksist puud meenutav kompositsioon, mis vastandus hästi pangahoone masinlikule vormikeelele. Meenuvad ka maa seest välja kasvav pea, mis muutus tagantpoolt läbipaistvaks klaaskeraks, ja üks hästi vaba kompositsioon, mis assotsieerus Tea Tammelaane omaaegse skulptuuri-mööbliesemega. Esikoha võitnud töö „Kaev” (autorid Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask) oli intelligentne, trenditeadlik ja üsna vaimukas. Inimese kujuga rentsli kaevukaas ütleb selgesti, et sõltlane ongi määratud põrgusse. Lootusekiirena võib vaadelda päikesekujundit kaevudisainis. Igati tugev lahendus!
Suurem lootuse aspekt on teise koha võitnud töös „Inimesed kärbsepaberil” (autor Tauno Kangro). Spiraalse kärbsepaberi kujund meenutab mingit energiatorni, spiraal sümboliseerib suundumist pimedusest valguse poole. Selle külge kleepunud väikesed inimesed mõjuvad erakordselt dramaatiliselt. Tauno Kangro tööd on üldse tugeva energialaenguga. Mind ei häiri ka nende naiivne jutustav toon. Tänapäeva moodsus seisnebki mittemoodsuses. Eestlased on loodusrahvas, õhtumaalaste modernistliku soga sabas sörkimine hakkab mind ära tüütama.
Kangro võiks paari panna Toomikuga – sealt võib mõlemale midagi uut välja kasvada. Kolmanda koha töid oli kolm. Võistlustöö „@” (autorid Doris Orasi ja Katrin Tääker) meeldis mulle väga. Kaks vabalt kohakuti tabletti olid muuhulgas väga hästi kohandatud If Kindlustuse maja plastilise arhitektuuriga, seda isegi täiendades. Teine kolmanda koha töö „Rentsel” (autorid Asko Uukado, Paco Ulman ja Kaarel Künnap) meenutas mulle mingit draakonit Gaudí maja katuselt. Kolmas töö „Iseenda vang” (autor Olevi Jõesaar) kujutas punast aju meenutavat sõrestikku. Aju tegevuse ületähtsustamine võibki tekitada sõltuvushaigust. Tegelik aju asub inimese südames. Mõeldes südamega saame teha õigeid asju.
Helistasin žürii liikmele Jaan Elkenile, kes võttis asja kokku lühidalt: „Uue linnaskulptuuri tekkimine on rohkem kui tervitatav. Arhitektide ja skulptorite koostöö võiks olla aga märgatavalt parem.” Arvan minagi, et skulptuurid on aastatuhandeid olnud ehitiste osad. Arhitektid ei pea ilmtingimata ise kõik skulptorite tööd ära tegema.
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=16737:maerka-soltuvust&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3421

18. jaanuar 2013

Toimub skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi tööde näitus


21.jaanuaril 2013.aastal, kell 12.00 toimub Tallinna Linnavalitsuse infosaalis skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi tööde näitus ja võitjatööde eksponeerimine, näitus on avatud 8.veebruarini. Tallinna Kesklinna Valitsusel on kavas hiljem korraldada Hopneri majas, Rajakoja platsil suurem näitus, kus saab näha kõiki 44 ideekonkursil osalenud tööd.
„Kuigi Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi komisjoni raske töö venis nelja tunniliseks, valitses siiski komisjoni liikmete seas üksmeel. Olen kindel, et valitud tööga jäävad rahule nii tallinlased kui Tallinna külalised üle kogu maailma,“ kinnitas Tallinna Kesklinna vanem ja skulptuuri ideekonkursižürii esimees Mihhail Korb.
„Skulptuur „Märka sõltuvust“ on märk inimkonnale sõltuvusepideemia ohust. See on ka märkus ärimeestele, kes teenivad sõltuvusepideemia arvelt. Usun, et maailmas ainulaadne skulptuur saab püstitatud Tallinn City piirkonnas järgmiseks Tallinna päevaks – 15.maiks 2013.aastal,“ arvas Tallinna Linnavolikogu liige ja skulptuuri idee autor Max Kaur.
23.novembril 2012.aastal valis skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi žürii 44 väärika kandidaadi seast välja võitjad. Võitjaks osutusid Salto Arhitektuuribüroo tiim tööga „Kaev“, autorid Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask, kes said esimese preemia, teise koha sai töö nimega „Inimesed kärbsepaberil“ ,autor maestro Tauno Kangro ning kolmas koht läks jagamisele kolme töö vahel: „@“, autorid Doris Orasi ja Katrin Tääker, „Rentsel“ , autorid Asko Uukado, Paco Ulman ja Kaarel Künnap ja „Iseenda vang“, autor Olavi Jõesaar. Žürii langetas konsensusliku otsuse neljatunnise arutelu järel.
Kuna osavõtt konkursist oli 44 töö näol niivõrd suur ning tööde tase äärmiselt kõrge, soovis žürii veel eraldi välja tuua ja tunnustada järgmisi töid: „Kuristik Rukkis“, „Sõltuvuskeeris“, „Tühjus“, „000“, „Märka“, „Eucleides“, „Keerle-Pöörle“ ja „Konflikt“.
Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi žüriis olid Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Arhitektide Liidu ning Tallinna linna esindajad. Eesti Arhitektide Liitu esindas konkursižüriis tuntud eesti arhitekt Vilen Künnapu, kes on ka aadressil Pronksi 19 asuva hoone arhitekt.
Skulptuur “Märka sõltuvust” on plaanis püstitada 2013.aastal Tallinn City piirkonda, Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmikul paiknevale Pronksi 19 maja ette. Just nimetatud kohas toimus 2007. aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale.
Ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus, lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Viimastel aastatel on sõltuvused kaasa toonud Eestis enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.

25. november 2012

Max Kaur: skulptuur „Märka sõltuvust“ on märk inimkonnale sõltuvusepideemiast

27.novembril 2012.aastal kell 13.00 Tallinna Kesklinna Valitsuses toimub skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi pressikonverents, autasustamine ning võitjatööde eksponeerimine. „Kuigi Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi komisjoni raske töö venis nelja tunniliseks, valitses siiski komisjoni liikmete seas üksmeel. Olen kindel, et valitud tööga jäävad rahule nii tallinlased kui Tallinna külalised üle kogu maailma,“ rääkis Tallinna Kesklinna vanem ja skulptuuri ideekonkursi žürii esimees Mihhail Korb.
Tallinna Linnavolikogu liige ja skulptuuri idee autor Max Kaur rõhutas, et „skulptuur „Märka sõltuvust“ on märk inimkonnale sõltuvusepideemia ohust. See on ka märkus ärimeestele, kes teenivad sõltuvusepideemia arvelt. Usun, et maailmas ainulaadne skulptuur saab püstitatud Tallinn City piirkonnas järgmiseks Tallinna päevaks – 15.mai 2013.aastal.“
23.novembril 2012.aastal skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi žürii valis 44 väärika kandidaadi seast skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi võitjad. Võitjaks osutus Salto Arhitektuuribüroo tiim tööga „Kaev“, autorid Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask, teise koha sai töö nimega „Inimesed kärbsepaberil“  maestro Tauno Kangro ning kolmas koht läks jagamisele kolme töö vahel: „@“, autorid Doris Orasi ja Katrin Tääker, „Rentsel“ , autorid Asko Uukado, Paco Ulman ja Kaarel Künnap ja „Iseenda vang“, autor Olavi Jõesaar. Žürii langetas konsensusliku otsuse neljatunnise arutelu järel. Nii võitjate kui ülejäänud tööde eksponeerimine avalikkusele on plaanis lähitulevikus, traditsiooniliselt Tallinna Linnavalitsuse infosaalis.
Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi žüriis olid Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Arhitektide Liidu ning Tallinna linna esindajad. Eesti Arhitektide Liitu esindas konkursi žüriis tuntud eesti arhitekt Vilen Künnapu, kes on ka aadressil Pronksi 19 asuva hoone arhitekt. Skulptuuri „Märka sõltuvust“ ideekonkurss kuulutati välja Ühiskonna Arengu Instituudi, Eesti Kujurite Ühenduse ja Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 1. juulil 2012.aastal.
Skulptuur “Märka sõltuvust” on plaan püstitada 2013.aastal Tallinn City piirkonda, Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmikul paiknevale Pronksi 19 maja ette. Just nimetatud kohal toimus 2007. aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale.
On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus, lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Viimastel aastatel on sõltuvused kaasa toonud enesetappude arvu järsu kasvu ning suurenenud on sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.

23. november 2012

Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi võitjaks sai Salto arhitektide tiimi töö


23.novembril kogunes Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamiste saalis skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi kompetentne žürii, kes valis 44 väärika kandidaadi seast ideekonkursi võitja ning teisele ning kolmandale kohale tulnu.
Võitjaks osutus Salto arhitektuuribüroo arhitektide töö nimega „Kaev“ (autorid Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask), teise koha sai töö nimega „Inimesed kärbsepaberil“ (autor Tauno Kangro) ning kolmas koht läks jagamisele kolme töö vahel: „@“ (autorid Doris Orasi ja Katrin Tääker), „Rentsel“ (autorid Asko Uukado, Paco Ulman ja Kaarel Künnap) ja „Iseenda vang“ (autor Olavi Jõesaar). Žürii langetas konsensusliku otsuse neljatunnise arutelu järel.
Vastavalt ideekonkursi tingimustele on I koha preemia 1500, II koha preemia 1000 ning III preemia 700 eurot.
Kuna osavõtt konkursist oli 44 töö näol niivõrd suur ning tööde tase äärmiselt kõrge, soovis žürii veel eraldi välja tuua ja tunnustada järgmisi töid: „Kuristik Rukkis“, „Sõltuvuskeeris“, „Tühjus“, „000“, „Märka“, „Eucleides“, „Keerle-Pöörle“ ja „Konflikt“.
Pressikonverents, autasustamine ja võitjatööde eksponeerimine toimuvad Tallinna Kesklinna Valitsuse nõupidamistesaalis 27. novembril 2012 kell 13.00
Nii võitjate kui ülejäänud tööde eksponeerimine avalikkusele on plaanis lähitulevikus, traditsiooniliselt Tallinna Linnavalitsuse infosaalis.
Skulptuur “Märka sõltuvust” on plaan püstitada Tallinn City piirkonda, Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmikul paiknevale ringikujulisele haljakule Pronksi 19 maja ees. Just nimetatud kohal toimus 2007. aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale.
Konkursi žüriis olid Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Arhitektide Liidu ning Tallinna linna esindajad. Eesti Arhitektide Liitu esindas konkursi žüriis tuntud eesti arhitekt Vilen Künnapu, kes on ka aadressil Pronksi 19 asuva hoone arhitekt.
Skulptuuri „Märka sõltuvust“ ideekonkurss kuulutati välja Ühiskonna Arengu Instituudi, Eesti Kujurite Ühenduse ja Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 1. juulil 2012.aastal.
„Suur tänu kõikidele konkursis osalenud spetsialistidele, kes valmistasid väga kõrgel tasemel tööd. Samuti tänan žüriid, kelle jaoks oli valiku tegemine päris kõva pähkel! Kuigi žürii raske töö venis neljatunniseks, valitses nende seas üksmeel. Olen kindel, et valitud tööga jäävad rahule nii tallinlased kui Tallinna külalised üle kogu maailma,“ rääkis Tallinna Kesklinna vanem ja skulptuuri ideekonkursi žürii esimees Mihhail Korb.
„Skulptuuri „Märka sõltuvust“ rajamise põhieesmärk on juhtida tähelepanu kaasajal laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele XXI sajandi tsiviliseeritud ühiskonnas. Usun, et maailmas ainulaadne skulptuur saab püstitatud järgmiseks Tallinna päevaks – 15. maiks,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige, skulptuuri idee autor Max Kaur.
On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus, lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Viimastel aastatel on sõltuvused kaasa toonud enesetappude arvu järsu kasvu ning suurenenud on sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.

7. november 2012

Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkurss osutus väga populaarseks

1. novembril 2012 jõudis lõpusirgele Ühiskonna Arengu Instituudi, Eesti Kujurite Ühenduse ja Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 1. juulil väljakuulutatud ideekonkurss skulptuurile “Märka sõltuvust”, mis on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda 2013. aastal. Kesklinna Valitsuse infosaali on toodud skulptorite poolt 44 tõsiselt väärikat tööd. Novembri teisel poolel koguneb ideekonkursi kompetentne žürii, kes valib ideekonkursi võitja ning ka teise ja kolmanda koha.
„Tallinna Kesklinna vanemana on mul hea meel tõdeda, et skulptuuri ideekonkurss osutus väga populaarseks. City piirkond on üks Tallinna kõige kiiremini arenev piirkond, mis kahtlematult vajab ka oma sümboleid ja märke. Tundub, et ka skulptorid arvavad sama, kuna konkursil osalejaid oli tõesti palju,“ rõõmustas Tallinna Kesklinna vanem ja skulptuuri ideekonkursi žürii esimees Mihhail Korb.
„Skulptuuri „Märka sõltuvust“ rajamise põhieesmärk on juhtida tähelepanu kaasajal laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele XXI sajandi tsiviliseeritud ühiskonnas. Usun, et maailmas ainulaadne skulptuur saab püstitatud järgmiseks Tallinna päevaks – 15. maiks,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige, skulptuuri idee autor Max Kaur.
Skulptuuri „Märka sõltuvust“ asukohaks on kavandatud Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak Pronksi 19 maja ees. Just nimetatud kohal toimus 2007. aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale.
Konkursi žüriis on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Arhitektide Liidu ning Tallinna linna esindajad. Eesti Arhitektide Liitu esindab konkursi žüriis tuntud eesti arhitekt Vilen Künnapu, kes on ka aadressil Pronksi 19 asuva hoone arhitekt.
On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus, lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Viimastel aastatel on sõltuvused kaasa toonud enesetappude arvu järsu kasvu ning suurenenud on sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.

17. juuli 2012

Peapiiskop Andres Põder õnnistas heategevusüritust „Märka sõltuvust“


18. juulil 2012 aastal toimub kasiinovastane heategevusüritus „Märka sõltuvust“, mis toimub Tartu mnt. ja Liivalaia tn. ristmikul paikneva ringikujulise haljaku kõrval, hoone Pronksi 19 ees, Stockmanni kaubamaja vastas kell 12.00. Just nimetatud kohal toimus 2007.aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu hasartmängule kui sõltuvusprobleemile, mis on võtnud epideemia ulatuse.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Andres Põder oma pöördumises soovis heategevusüritusele “Märka sõltuvust” Jumala õnnistust ja kordaminekut. „Sõltuvusprobleemidega tegelemine on hädavajalik ja tänuväärne. Soovin Teile selleks jõudu ja õnnistust!“, kinnitas oma kirjas Peapiiskop Andres Põder.
„Heategevusüritusele põhieesmärk on juhtida tähelepanu kaasajal laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele XXI sajandi tsiviliseeritud ühiskonnas,“ tõdes Tallinna Linnavolikogu liige ja hasartmängu- ja sõltuvusvastane liikumine liider Max Kaur.
Heategevusürituse korraldavad Ühiskonna Arengu Instituut ning hasartmängu- ja sõltuvusvastane liikumine Tallinna linna toel. Heategevusüritusele on kutsutud erinevate sõltuvusühingute esindajad. Heategevusüritusel osalevad Tallinna linnavolikogu liikmed, Riigikogu liikmed, poliitikud ja ühiskonnategelased ning erinevate usukonfessioonide esindajad.
Kasiinovastasel heategevusüritusel tutvustatakse skulptuuri “Märka sõltuvust” ideekonkurssi, mis kuulutati välja 1.juulil 2012 aastal Ühiskonna Arengu Instituudi, Eesti Kujurite Ühenduse ja Tallinna Kesklinna Valitsus poolt. Skulptuuri „Märka sõltuvust“ ideekonkursi tingimusi saab alla laadida Kesklinna Valitsuse koduleheküljelt www.tallinn.ee/kesklinn ja Kunstnike Liidu koduleheküljelt http://www.eaa.ee/.

16. juuli 2012

Heategevusürituse „Märka sõltuvust“ viies aastapäev

18. juulil 2012 aastal toimub kasiinovastane heategevusüritus „Märka sõltuvust“, mis toimub Tartu mnt. ja Liivalaia tn. ristmikul paikneva ringikujulise haljaku kõrval, hoone Pronksi 19 ees, Stockmanni kaubamaja vastas kell 12.00. Just nimetatud kohal toimus 2007.aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu hasartmängule kui sõltuvusprobleemile, mis on võtnud epideemia ulatuse.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Andres Põder oma pöördumistes soovisid heategevusüritusele “Märka sõltuvust” Jumala õnnistust ja kordaminekut. „Sõltuvusprobleemidega tegelemine on hädavajalik ja tänuväärne. Soovin Teile selleks jõudu ja õnnistust!“, tõdes oma kirjas Peapiiskop Andres Põder.
„Heategevusüritusele põhieesmärk on juhtida tähelepanu kaasajal laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele XXI sajandi tsiviliseeritud ühiskonnas,“ tõdes Tallinna Linnavolikogu liige ja hasartmängu- ja sõltuvusvastane liikumine liider Max Kaur.
Heategevusürituse korraldavad Ühiskonna Arengu Instituut ning hasartmängu- ja sõltuvusvastane liikumine Tallinna linna toel. Heategevusüritusele on kutsutud erinevate sõltuvusühingute esindajad. Heategevusüritusel osalevad Tallinna linnavolikogu liikmed, Riigikogu liikmed, poliitikud ja ühiskonnategelased ning erinevate usukonfessioonide esindajad.
Heategevusüritusel tutvustatakse skulptuuri “Märka sõltuvust” ideekonkurssi, mis kuulutati välja 1.juulil 2012 aastal Ühiskonna Arengu Instituudi, Eesti Kujurite Ühenduse ja Tallinna Kesklinna Valitsus poolt. Skulptuuri „Märka sõltuvust“ ideekonkursi tingimusi saab alla laadida Kesklinna Valitsuse koduleheküljelt www.tallinn.ee/kesklinn ja Kunstnike Liidu koduleheküljelt www.eaa.ee.
Ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvusprobleemid kaasa toonud enesetappude arvu järsu kasvu ning suurenenud on sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.



29. juuni 2012

Tallinna City piirkonnas kerkib maailmas ainulaadne skulptuur

1.juulil 2012 aastal kuulutasid Ühiskonna Arengu Instituut, Eesti Kujurite Ühendus ja Tallinna Kesklinna Valitsus välja ideekonkursi skulptuurile “Märka sõltuvust”. Skulptuur kavandatakse püstitada Tallinna City piirkonnas 2013 aastal.
„Skulptuuri „Märka sõltuvust“ rajamise põhieesmärk on juhtida tähelepanu kaasajal laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele XXI sajandi tsiviliseeritud ühiskonnas. Loodame, et maailmas ainulaadne skulptuur saab püstitatud järgmiseks aastaks, Tallinna päevaks - 15. mai, “ sõnas Tallinna Linnavolikogu liige, sõltuvusvastase liikumise liider ning skulptuuri idee autor Max Kaur.
Linnaruumiline kunstiobjekti „Märka sõltuvust“ asukohaks on kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar), hoone Pronksi 19 ees. Just nimetatud kohal toimus 2007.aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale. Skulptuuri konkursi žüriis on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Arhitektide Liidu ning Tallinna linna esindajad. Eesti Arhitektide Liitu esindab konkursi žüriis tuntud eesti arhitekt Vilen Künnapu, kes on ka hoone aadressil Pronksi 19 arhitekt.
„Kunstniku jaoks pean selles ideevõistluses osalemist huvitavaks. Samuti leian, et on oluline, et võistluse tulemuse otsustajate hulgas on valdav osa erialaprofessionaale,“ sõnas Eesti Kujurite Ühenduse juhatuse liige Mari-Liis Tammi.
„Tallinna Kesklinna vanemana soovin loomeinimestele, skulptoritele, kunstnikele, kõigele kes on seotud skulptuuri loomisega, inspiratsiooni. On aja märk, et see on üks esimesi kultuuriobjekte, mis saab rajatud uude, kaasaegse arhitektuuriga Tallinna City piirkonda,“ rõõmustas Tallinna Kesklinna vanem Mihhail Korb
Skulptuuri „Märka sõltuvus“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Näiteks on sõltuvus kaasa toonud enesetappude arvu järsu kasvu ning suurenenud on sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse linnaruumi käsitleva komisjoni otsusele, millega väljastati projekteerimistingimused kunstiobjektile „Märka sõltuvust“, peaks objekt olema ~3 meetri kõrgune, abstraktne kunstiteos. Konkursitöid võetakse vastu kuni 01.11 2012. aastal Tallinna Kesklinna Valitsuse infosaalis.
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri valmistamise kuludest. Konkursi korraldajad siiralt loodavad sponsorite ja annetajate toetusele, Ühiskonna Arengu Instituudi arve on SEB A/A 10220093366013.
Konkursi tingimusi saab alla laadida Kesklinna Valitsuse koduleheküljelt www.tallinn.ee/kesklinn ja Kunstnike Liidu koduleheküljelt http://www.eaa.ee/

18. juuli 2011

Tallinnas kavandatakse rajada skulptuur „Märka sõltlast“

18.juulil 2011.a., kell 12.00 toimus Tallinna kesklinnas Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna linnavolikogu liikmete initsiatiivil heategevusüritus „Märka sõltlast“, samas kohas kus toimus 2007. aastal esimene avalik hasartmänguduvastane meeleavaldus Eestis. Heategevusüritusel olid kutsutud ja osalesid alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvusega tegelevate ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevate usukonfessioonide, pealinna kunstiringkondade esindajad, ettevõtjad, pealinna noorteühenduste Tallinna linnavolikogu ning endised Riigikogu liikmed. Heategevusüritusel „Märka sõltlast“ osales ligi 30 inimest.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Andres Põder ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Metropoliit Kornelius oma pöördumistes soovisid heategevusüritusele Jumala õnnistust ja kordaminekut.
"Heategevusürituse ning skulptuuri „Märka sõltlast“ põhieesmärk oli juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
Tuntud eesti kunstnik Neeme Lall, leidis: „See on hea mõte. Mis veel peaks võitlema kurja vastu kui mitte kunst? Las koputab skulptuur „Märka sõltlast“ iga päev ühiskonna südametunnistusele.“
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega. Tallinna Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

15. juuli 2011

Maailmamuusika legend ROXETTE sai kutse heategevusüritusele „Märka sõltlast“

Esmaspäeval, 18.juulil 2011.a. toimuvale heategevusüritusele „Märka sõltlast“ ning samanimelise skulptuuri infopäevale, mida korraldatakse Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna linnavolikogu liikmete initsiatiivil, on kutsutud ka maailmamuusika legend, pop-bände Roxette, kes esineb Tallinnas, 18.märtsil, Saku Suurhallis oma uue maailmaturnee «Charm School – World Tour» raames. Kutse on saadetud BDG Music tegevjuhi Eva Palmi vahendusel. Heategevusüritus toimub 18.juulil, kell 12.00, aadressil Pronksi 19. Just nimetatud kohas toimus 2007. aastal esimene avalik hasartmänguduvastane meeleavaldus Eestis.
"Maailmakuulsad artistid väga aktiivselt võtavad osa heategevuslikest üritustest üle kogu maailma, et tõmmata tähelepanu globaalsetele probleemidele. Heategevusürituse
„Märka sõltlast“ põhieesmärk on juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Heategevusüritusele on kutsutud alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvuse ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevad usukonfessioonide, pealinna kunstiringkondade esindajad, Tallinna Linnavolikogu ning Riigikogu liikmed.
Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega. Tallinna Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

13. juuli 2011

Presidendikandidaat Indrek Tarand on kutsutud heategevusüritusele „Märka sõltlast“

18.juulil 2011.a. toimuvale heategevusüritusele „Märka sõltlast“ ning samanimelise skulptuuri infopäevale, mida korraldatakse Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna linnavolikogu liikmete initsiatiivil, on kutsutud ka presidendikandidaat Indrek Tarandi.
„Eesti presidendikandidaadil ja Europarlamendi saadikul on valimiskampaania ajal loomulik osa võtta avalikest üritustes, mis juhivad tähelepanu ühiskonna valuprobleemidele . Heategevusürituse „Märka sõltlast“ põhieesmärk on juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
Heategevuslikule infopäevale on kutsutud alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvuse ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevad usukonfessioonide ning pealinna kunstialade esindajad, Tallinna linnavolikogu ning Riigikogu liikmed.
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega.
Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

12. juuli 2011

Tallinnas toimub heategevusüritus „Märka sõltlast“

Esmaspäeval, 18.juulil 2011.a. Ühiskonna Arengu Instituudi ning Tallinna Linnavolikogu liikmete initsiatiivil toimub heategevuslik üritus „Märka sõltlast“ mille raames tutvustatakse ka kavandava skulptuuri „Märka sõltlast“. Infopäev toimub 18.juulil, kell 12.00, aadressil Pronksi 19. Just nimetatud kohas toimus 2007. aastal Eestis hasartmängude ja sõltuvuse vastane liikumine initsiatiivil esimene avalik hasartmänguduvastane meeleavaldus Eestis.
„Heategevusürituse ning skulptuuri „Märka sõltlast“ rajamise põhieesmärk on juhtida tähelepanu laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas,“ ütles Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.
Heategevuslikule infopäevale on kutsutud alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvuse ühingute esindajad, erinevate Eestis tegutsevad usukonfessioonide ning pealinna kunstialade esindajad, Tallinna linnavolikogu ning Riigikogu liikmed.
„On väga tähtis, et heategevusüritusele reageerivad positiivselt nii kultuuri- kui ka usutegelased, kui mitte vähem tähtis pole ka eraettevõtjate toetus, " leidis Tallinna linnavolikogu liige Sofja Derjugina.
Linnaplaneerimisameti menetluses oleva kunstiobjekti „Märka sõltlast“ projekteerimise tingimuste järgi on skulptuuri asukohaks kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn. ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar).Ainulaadse kuni 3 meetri kõrgusega kunstiobjekti „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss koostöös Eesti Kujurite Ühendusega.
Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Sõltuvus on kaasa toonud enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Pronksi tänava skulptuuri eelarve koosneb konkursi auhinnafondist ning skulptuuri (ilmselt pronksist) valmistamise kuludest. Linnaruumiline objekt „Märka sõltlast“ planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012-2013. aastatel.

21. september 2009

Sõltuvusohvrite sammas „Märka sõltlast“

Skulptuuri „Märka sõltlast“ rajamise põhieesmärk on juhtida tähelepanu kaasajal laialdaselt levinud sõltuvustõve ohtlikkusele kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas. Skulptuuri „Märka sõltlast“ idee sai alguse ajal, mil sõltuvus muutus ühiskonna normaalset toimimist ohustavaks haiguseks. On teada, et ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus. Lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Näiteks on sõltuvus kaasa toonud enesetappude arvu järsu kasvu ning suurenenud on sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.
Sõltuvusepideemia mis valitses 2005.aastal Eestis oli purustav jõud, mis hävitas ühiskonna intellektuaalset potentsiaali kiiremini kui mingi muu haigus. Eestis on ligi 30 000 hasartmängusõltuvus ning ligi 100000 pere liikmeid kes kanatavad pidevalt sõltuvusetragöödiast.
2006.aastal mängusõltuvusest on tekkinud ühiskonna ja riigi julgeolekut ohustav nähtus ning tuntud ühiskonna tegelane ja poliitik Max Kaur http://www.maxkaur.ee/ kirjutab Äripäevas esimese sügavalt analüüsitud kriitilise hasartmängude ja sõltuvuse vastane artikli ettepanekuga tõsiselt kaaluda hasartäri rigistamise, Soome ja Rootsi eeskujul, kontrolli alla eesmärkiga.
2007.aastal Max Kauri eesvedamisel moodustati Eestis hasartmängude ja sõltuvuse vastane liikumine (kasiinovastased) mille põhieesmärk oli jätkata ühiskonnas tekkinud kriitilist diskussiooni üha keerulisemaks muutuva probleemi üle. Liikumine on korraldanud antud teemal üleriigilisi kampaaniaid, infopäevi ja aktsioone, mis on leidnud ühiskonnas positiivset vastukaja.
18.juulil 2007.a. Eesti toimus ühiskonnas ajalooline sündmus, esimene avalik meeleavaldus Euroopa Liidus mis juhtis tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale.
Hasartmängude ja sõltuvuse vastane liikumine Eestis on tõusuteel, seda oli asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et ligi 80% Eesti ja Tallinna elanikest on hasartmängudeäri piiramise poolt.

Aasta pärast 18.juuli 2008.a. Tallinnas toimunul hasartmängude ja sõltuvuse vastastase liikumise esimese aastapäeva tähistamisel esmakordselt esitleti sõltuvusohvrite samba ideed. Esinesid, et püha sõnaga meenutada sõltuvusohvreid ja nende pereliikmeid, pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad Eesti pearabi R. Shmuel Kot, Baltimaade moslemite kogukonna esindaja mufti Ali Harrasov, Oleviste kiriku evangelistlik pastor Ülo Niinemägi, Vene Õigeusu Moskva Patriarhaadi esindaja Isa Aleksius.

www.delfi.ee/archive/article.php?id=19392889&categoryID=120&ndate=1216587600


„Kui meie liikumise aktiivsus päästab kasvõi ühe Eesti pere sõltuvustragöödiast, oleme õnnelikud, et oleme õigel teel!” mainis liikumise eesvadaja, poliitik Max Kaur. Ühiskonna ja Hasartmängude ja sõltuvuse vastane liikumise surve all jõustus 2009. aastal uus hasartmänguseadus, mis tõsiselt piirab hasartmängudeäri Eestis.

18. juuli 2009.aasta sõltuvusohvrite sammas sai nurgakivi. Skulptuuri „Märka sõltlast“ asukohaks on kavandatud Rävala pst, Tartu mnt ja Liivalaia tn ristmikul paiknev ringikujuline haljak (lillepeenar). Just nimetatud kohal toimus 2007. aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop Andres Põder kirjutas oma kirjas Eesti kasiinovastaste eestvedajale Max Kaurile, et soovib Jumala õnnistust ja kordaminekut üritusele.
AK Uudised 18.07.2009.a.
http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=24280



Ainulaadse, ~3 meetri kõrguse skulptuur „Märka sõltlast“ ideelahenduse saamiseks on plaanis korraldada konkurss. Skulptuur planeeritakse püstitada tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega 2012. aastal.